Uskumatu kohtumislugu

Mul on teile ainult üks asi rääkida. Ma siiani ei usu, et sellised asjad päriselt juhtuvad.

Jalutan täna töölt koju ja käin kiirelt Grossi toidupoest läbi, et piima osta. Järjekorras möödub mu selja tagant noormees turvateenistuse riietes. Armas, okei.

Poest väljudes oli seal igatahes mingi möll toimunud. Kohal olid 2 erinevat turvaautot, politseibuss. Vormirõivastes mehi ja joodikuid nii palju, et silm ei seletanud. Üsna kiirelt üritasin sellest laulupeost seal mööda kõndida ja tervelt koju jõuda. Sekund hiljem hõikas keegi midagi: “Hei, neiu” – sarnast. Ei tundnud ennast puudutatuna, kõnnin edasi.

“Neiu, mantlis!” Aeglustan korraks sammu, vaatan tagasi. “Jah, Teie.” OKEI ma mõtlesin, et no ma maksin küll selle piima eest, niiet ÄRA ÜLDSE HAKKA!!! Seisin seal mõeldes, et kui ma nüüd vangi pean minema, siis tööle ei jõua homme.

Ta küsis, kas ma nägin pealt seal toimunud intsidenti. Ütlesin ei. “Olete Te ikka kindel?” No ikka päris kindel olin jah. “Kuidas üldse Teie nimi on, kui tohib?” Ta põrnitses märkmikku oma käes, omamata ühtegi pastakat ja ma mõtlesin,et kas ta kirjutab silmadega selle olulise infi ülesse või kuidas need asjad käivad. Ütlesin siis nime, ta kordas seda paaril korral ja nüüd siit tuleb: “Siis on mul vaid üks küsimus jäänud, et noh olete te muidu vaba või kuidas sellega on?”

Ma olin siiralt nii shokeeritud, et ma vaatasin talle 10sek otsa ja ütlesin surmtõsiselt: “Ei.”

??????

Uskumatu kohtumislugu armsa noormehega, mida ma mitte kunagi lastelastele rääkida ei saa. Sest I blew your what-if-grandpa just off.

Uskumatu Tallinn. Uskumatu Anett. Uskumatu Grossi toidupood. Homme Tartu, yo.

lidow_201581153517724

 

Stay tuned,

Anett

Jaga teistega

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga