Saage tuttavaks – Heikki

Sellega on ikka nii, et välk tabab kõige ootamatumal ajal. Võib-olla peaksin veel paar kuud hoogu võtma, et sel teemal rääkida, aga ei. Ma tahan, et terve maailm teaks kui õnnelik ma olen ja kui palju mul vedanud on.

Ühel hommikul ta siis kirjutas mulle vastulause sellele kui hea duši all tegutsev stand-up koomik mina olen – et ka tema on andekas artist viisipidamises (ta veits valetas).

See kuidas meie tutvus ja senine koos olemine läinud on, mõistavad ainult need kes ise sama kogenud on. Ainult see tervislik närvikõdi, mitte paanika hullumajas. Ainult loomulikud mõttepausid, mitte piinlikud vaikushetked. Suur vabadus olla esimesest hetkest sina ise, mitte iga keharakuga üritada meeldida.

Kõik on väga kiirelt läinud, aga kui esimesel kohtumisel on juba tunne, et oled inimesega vähemalt pool elu samu mõtteid vahetanud – siis teisiti ei saagi. Ometi, kiirelt läinud ei tähenda sugugi kiirustamist. Me lihtsalt oleme samal leheküljel ja ei pea avanema aasta aega, enne kui teisele oma perekonnanime avaldada julged. See mõnus vibe on endiselt, et go with the flow – meie flow on lihtsalt kirglikum ja kiirem.

Heikki on kõige imelisem inimene. Ta teab ja oskab. Ja kui ei tea – mõtleb välja. Kui ei oska – õpib. Tallinnaga oli mul alati see hirm, et kõigi nende gucci-mucci-guessi inimeste seast on raske pärisinimesi leida – veel vähem siis seda tõelist meest. Mina korraliku maanaisena ei oska selle soss-sepaga midagi peale hakata, kes heal juhul oskab valida töömehe numbri – kuid kutsub mulle torusid parandama hoopis kellassepa.

Aga nüüd panin sellele haruldusele koti pähe ja lukustasin keldrisse. Ega peabki kümne küünega kinni hoidma – eks neid maakaid on siin Tallinnas peale minu veel.

Ootuseid oli mul muidugi veel. Okei teab autoasju. Okei teab neid meestetöid. Aga minu inner black-woman hakkas juba sõrmi nipsutama, et TÄHENDAB – mina ei ole naine, kes hommikust õhtuni köögis vaaritab ja ainult kodu korras hoiab. Pole probleemi. Heikki parandab torud, koristab enda järelt ja teeb veel õhtusöögi ka. Hiljem saan küsimata massaaži, pannakse tekk peale ja võetakse kaissu. Ma ausalt öeldes olen esimesed kuu aega arvanud et ma olen konstantselt SPA’s lihtsalt. Kuurort Tallinna kesklinnas. One man show. One man only.

Hea on olla hoitud, nii imelise mehe poolt. Arghhhh ta haige püss ka. Vahepeal paneb ikka sellised riided selga, astub bemmist (:D 😀 :D) välja ja ma endiselt ei usu et ta minu juurde tuli. Tahaks kohe teisele poole vaadata, et mida ma ikka jõllitan võõrast inimest.

Mul on vedanud. Ma olen õnnelik. Ta on täpselt see mees, kes mulle ühel päeval kiiktooli ehitab ja terrassi pealekauba.

PSPS! Lisaks sain ma pea 2 nädalat tagasi venna võrra rikkamaks! Kõige noorem Tuisk on ilmavalgust näinud, nimeks Rauno ja ei jõua ära oodata kuna ninnunännutada saab!!!

IMG_1909

IMG_1239IMG_1106FE37D826-C3C5-48BD-BC8B-4962B84A941D

Jaga teistega

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga