Kuidas ma baarmeni ära armusin

Lugu algas nii, et tahtsin pidu ja sain peo. Tallinnas olen ma jõudnud ainult kohas-kahes-kolmes käia ja avastamisrõõmu jagub veel pikaks ajaks. Ma ei viitsi ringi ka tuuseldada, et kolm kohta õhtu jooksul. Ma lähen peole, olen peol ja lähen koju.

Eile käisime klubis Venus, arvasime et koht on poole suurem kui ta tegelikult oli (kõndisime teise saali otsa, sest tundus et aaa seal on ka mingi tantsuvärk. Seal oli peegel). Ma isegi 😀 😀 😀 😀 ei hakka midagi rohkem ütlema.

Julgen väita, et jah, eile oli esimene pidu kus ma olin avatud uutele tutvustele. Ehk ma ei öelnud kordagi valenime, ei kõndinud minema ega öelnud kellelegi tere-head aega- mul pole aega. Ja nii see siis juhtuski.

Seisin baarileti ääres ja nii ta siis lehvitas mulle ühel hetkel kui ma oma käekotiga parasjagu tülitsesin. Tellisin rahustavat peomärjukest ja ma ei suutnud oma silmi enam (peaaegu) kogu õhtuks ära pöörata. Nii ilus mees. Ma armusin ära jah ja ma isegi ei valeta, no ta ikka vaatas ja naeratas ka pool õhtut. :))))) Nii armas.

Samas oli seal üks nii ilusa habemega noormees, et igakord kui ta mööda kõndis võtsin oma põskedest kinni ja ütlesin issand jumal. Oleks paremini toiminud kui tema omadest kinni oleks võtnud.

Mingil hetkel olin ma üksi. Järgmine ideaalne mehepoeg, aga ta vaatas mulle nii pikalt silma ja kui ta suu lahti tegi, tuli sealt ainult: “Yo.” Sellel hetkel ma sain aru, et temaga pikka juttu pole. Läksin ja leidsime Maigiga uue sõbrantsi, kes meiega millegipärast hirmsasti pilti tahtis teha. Ta ütles veel, et nii tore on uusi lahedaid kohata, ütlesin et ma leian igalt peolt uusi sõbrannasid. See pisut muserdas teda, sest arvas et me südamesõbrannad 😀 Järgmine tšikk küsis huulepulka, sest oli hetk tagasi kellegagi suudelnud. Ütlesin vaid, et no kurat ma räägin, et ei tasu.

Hetk hiljem kui olime klubist välja tulnud, hüppas mu ette üks meesterahvas. Maigi võeti teise poolt rajalt maha. Meesterahvas soovis tutvuda, küsis nime. Siis küsis vanust ja ütles oi kurat. Ma pidavat 25 välja nägema. Keegi pole mulle kunagi nii öelnud, seega ma seisin seal shokeeritult. Lõpuks sõnas mees Martin, et nii toredat neidu tahaks kohe kallistada, aga ma ütlesin et piirduks käepigistusega ja läksime eri teid pidi. 🙂

Mul oli nii tore. Teen ka järeldused, et kui ma vist ikka väga tahan – siis suudan normaalne olla. Aga ma eriti ei taha. Venusesse lähme tagasi, sest Maigi armus ühte turvamehesse kah.

Räägin nii positiivselt, sest mul on täna tervis korras ja ehk päris kahe kuu pikkust peopausi taas sisse ei tule. Ahhhhh see baarmen ikka, damn.

IMG_20181116_200315_683

Stay tuned,

Anett

Jaga teistega

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga